Põhikiri

Kinnitatud

Asutajaõiguste teostaja
09. september 2014. a otsusega nr 7

SISUKORD:

ÜLDSÄTTED
SIHTASUTUSE EESMÄRK
SIHTASUTUSE VARA JA SELLE KASUTAMINE
NÕUDED JUHTORGANITE LIIKMETELE
NÕUKOGU
JUHATUS
KREDIIDIKOMITEE JA EKSPERTKOMISJONID
ARUANDLUS JA AUDIITOR
SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE JA SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LÕPETAMINE

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Viljandi, Eesti Vabariik.
1.3.Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik ning asutaja õigusi teostab Põllumajandusministeerium.
1.4. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
1.5. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, muudest õigusaktidest, Euroopa Liidu põhimõtetest ning käesolevast põhikirjast.

2. SIHTASUTUSE EESMÄRK

2.1 Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse  konkurentsivõimet.
2.2 Tulenevalt p. 2.1 nimetatud eesmärgist on Sihtasutuse ülesandeks:
2.2.1 anda laene ja tagatisi ning arendada ja osutada muid finantsteenuseid;
2.2.2 asutada ja hallata sihtotstarbelisi haldusfonde;
2.2.3 anda toetusi ja tunnustada maaelu edendajaid (toetuste, preemiate, stipendiumite jms andmisega) ning rakendada muid abinõusid, mis vastavad Sihtasutuse eesmärgile;
2.2.4 osutada nõuandeteenuseid, muuhulgas arendada põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi ning korraldada koolitus- ja teavitustegevust;
2.2.5 osaleda teadus- ja arendustegevuses;
2.2.6 täita maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest ning kalandusturu korraldamise seadusest tulenevaid haldusülesandeid;
2.2.7 täita muid seaduse alusel antud ülesandeid.
2.3 Sihtasutus võib oma eesmärgi täitmiseks võtta laenu, sõlmida kapitalirendilepinguid ja võtta muid võlakohustusi. Võlakohustuste võtmiseks on vajalik kõigi nõukogu liikmete nõusolek.
2.4 Sihtasutus võib asutada ja osaleda äriühingutes ja muudes seadusega lubatud juriidilistes isikutes asutajaõiguste teostaja otsuse alusel.
2.5 Sihtasutus teeb oma eesmärgi täitmiseks koostööd liikmesuse ja partnerluse kaudu erinevate isikutega, sealhulgas Eesti, teiste riikide ja rahvusvaheliste institutsioonidega.
2.6 Sihtasutuse tegevuse eesmärgipärasuse kohta, kui see ei tulene õigusaktist, sealhulgas haldusaktist, lepingust või käesolevast põhikirjast, annab Sihtasutuse põhjendatud taotlusel arvamuse asutajaõiguste teostaja.

3. SIHTASUTUSE VARA JA SELLE KASUTAMINE

3.1 Sihtasutuse rahaliste vahendite allikad on:
3.1.1 Sihtasutuse asutamisel sihtasutusele üle antud vara, muuhulgas on Sihtasutuse sihtkapital moodustatud Euroopa Liidu Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahelise kokkuleppe (Memorandum of Understanding on the Management and Use of The Counterpart Funds 10. oktoobrist 1992 ja Aide Memoire 10. augustist 1995 ning kiri 1A-B2-D(96) 10428 24. maist 1996) alusel Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutuse asutamiseks saadud Euroopa Liidu Tasakaalustava Fondi Sihtotstarbelise eraldise arvelt;
3.1.2 riigieelarvelised eraldised;
3.1.3 muud sihtotstarbelised eraldised;
3.1.4 annetused ja toetused;
3.1.5 laenud;
3.1.6 Sihtasutuse majandustegevusest ning muudest allikatest laekunud vahendid.
3.2 Sihtasutuse vara allikaks võib olla ka riigi või muu isiku poolt Sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üleantav riigivara või muu vara. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse ulatuses, milles see on nõutud riigivaraseaduse järgi.
3.3 Sihtasutus võib vastu võtta riigilt ja muult isikult rahalisi vahendeid ja muud vara, kui temale ei teki vastuvõtmisega seoses kohustusi, mille täitmine oleks vastuolus Sihtasutuse eesmärgiga.
3.4 Sihtasutus valitseb oma vara ja kasutab seda põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Kogu Sihtasutuse majandustegevuse tulem kasutatakse reservide moodustamiseks või suurendamiseks või sihtkapitali suurendamiseks. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu.
3.5 Sihtasutus võib otstarbekama majandamise eesmärgil ja põhiülesannete täitmise võimet vähendamata deponeerida oma rahalisi vahendeid hoiustena ja paigutada neid väärtpaberitesse ning oma muud vara võõrandada, koormata, kasutusse või tagatiseks anda. Väärtpaberi mõiste määratlemisel lähtutakse „Väärtpaberituru seadusest”.
3.6 Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
3.7 Sihtasutus koostab ja esitab Rahandusministeeriumile igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks Sihtasutuse eelarve koostamisel.

4. NÕUDED JUHTORGANITE LIIKMETELE

4.1. Sihtasutuse juhtorgani (nõukogu ja juhatuse) liikmeks ei või olla isik:
4.1.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.1.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4.1.3. kellel on ärikeeld;
4.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud, v.a juhul, kui andmed on karistusregistrist kustutatud;
4.1.6. kellel on Sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline teenuste osutaja või tellija.
4.1.7. Punktides 4.1.1–4.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.
4.2. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla:
4.2.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
4.2.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;
4.2.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;
4.2.4. Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, v.a juhul, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.

5. NÕUKOGU

5.1 Nõukogu on Sihtasutuse kõrgeim juhtimisorgan. Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul seadustest ja käesolevast põhikirjast tulenevad õigused ja kohustused.
5.2 Nõukogu on kolme (3) kuni viieteistkümne (15) liikmeline. Nõukogu liikmed määratakse põllumajandusministri poolt viieks (5) aastaks, vähemalt üks nõukogu liige määratakse rahandusministri ettepanekul. Põllumajandusministril on õigus, olenemata põhjusest, nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda.
5.3 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, ja aseesimehe, kes täidab nõukogu esimehe ülesandeid nõukogu esimehe äraolekul või ajutise võimetuse korral oma ülesandeid täita.
5.4 Nõukogu ainupädevuses on:
5.4.1 vajadusel sihtasutuse pikaajalise tegevusstrateegia määramine;
5.4.2 kinnitada hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid;
5.4.3 asutajaõiguste teostajale esitatava aastaeelarve kinnitamine;
5.4.4 Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
5.4.5 Sihtasutuse struktuuri kinnitamine;
5.4.6 Sihtasutuse varade kasutamise üldpõhimõtete kinnitamine;
5.4.7 audiitorite arvu määramine, audiitori nimetamine ja nende tasustamise korra kindlaksmääramine;
5.4.8 juhatuse liikmete nimetamine ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustamine;
5.4.9 juhatuse liikmete tasu suuruse ja maksmise korra otsustamine;
5.4.10 nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks;
5.4.11 muudest seadustest ja käesolevast põhkirjast tulenevate otsuste tegemine.
5.5 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui neli korda aastas. Nõukogu töökorra kehtestab nõukogu.
5.6 Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu esimees esitab põllumajandusministrile ja rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.
5.7 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Protokolli osas järgib nõukogu rahandusministri nõudeid, kui need on kehtestatud. Nõukogu protokolli koopia koos koosoleku materjalidega esitab nõukogu esimees põllumajandusministrile ja rahandusministrile ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
5.8 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks koosoleku eesistuja (nõukogu esimehe või aseesimehe) hääl. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.
5.9 Nõukogu liige ei tohi osa võtta hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.
5.10 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Kui otsuste vastuvõtmine toimub koosolekut kokku kutsumata, on juhatus kohustatud saatma otsuse projektid kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse ta koosolekul mitteosalenuks. Hääletustulemuste kohta on juhatus kohustatud koostama hääletusprotokolli, millesse on kantud: Sihtasutuse nimi, protokollija nimi, vastuvõetud otsus koos hääletamistulemustega,
otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu, muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
5.11 Nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata on nõukogu esimees kohustatud esitama põllumajandusministrile ja rahandusministrile nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
Kui nimetatud kohustusi ei täideta, siis võib põllumajandusminister otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt
5.12 Tasu nõuekogu liikmetele määrab põllumajandusminister. Nõukogu liikmetel on õigus võrdsele tasule, kui seadusest (lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõikest 3, § 521 lõikest 6, § 79 lõikest 4 ja § 83 lõikest 6 ei maksta nõukogu liikme tasu ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale) või põhikirjast ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Tasu maksmisel arvestatakse nõukogu liikme osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

6. JUHATUS

6.1 Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab Sihtasutust ning käsutab Sihtasutuse vara põhikirjast tulenevate ning nõukogu poolt antud volituste piires. Oma ülesannete täitmiseks on juhatusel seadustest ja käesolevast põhikirjast tulenevad õigused ja kohustused.
6.2 Sihtasutuse juhatus on ühe (1) kuni kolme (3) liikmeline. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust, ja vajadusel esimehe asetäitja, kes täidab juhatuse esimehe ülesandeid juhatuse esimehe äraolekul või tema võimatuse korral oma ülesandeid täita. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes.
6.3 Nõukogu määrab juhatuse liikme(d) ametisse viieks (5) aastaks.
6.4 Sihtasutuse juhatuse ülesanneteks on:
6.4.1 juhtida Sihtasutuse igapäevast tegevust ning viia ellu nõukogu otsuseid ja käsutada selleks Sihtasutuse vahendeid.
6.4.2 esindada Sihtasutust oma volituste piires suhetes kolmandate isikutega;
6.4.3 korraldada Sihtasutuse raamatupidamist ja esitada nõukogule kinnitamiseks Sihtasutuse majandusaasta aruande;
6.4.4 esitada nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
6.4.5 valmistada ette nõukogu koosoleku materjalid ja otsuse eelnõud ning anda nõukogule aru oma tegevusest;
6.4.6 vajadusel moodustada krediidikomitee ja muid ekspertkomisjone;
6.4.7 korraldada töösuhted Sihtasutuses, kaasata vajadusel kooseisuväliseid töötajaid ühekordsete tööde tegemiseks ning eksperte, sõlmida nendega lepinguid ja maksta tasu;
6.4.8 tegema kõik endast sõltuva Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks;
6.4.9 täita muid seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid, mis ei ole nõukogu pädevuses.
6.5 Juhatus on kohustatud Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.
6.6 Kui nõukogu on määranud ühe juhatuse liikme vastutusvaldkonnaks juhatuse tegevuse juhtimise, siis juhinduvad juhatuse liikmed juhatuse esimehe valimisel sellest nõukogu suunisest.
6.7 Kui nõukogu ei ole juhatuse liikmete vastutusvaldkondi määranud või on määranud vastutusvaldkonnad osaliselt, on juhatus kollegiaalse otsusega kohustatud vastutusvaldkonnad piiritlema. Kuni küsimus ei ole määratud mõne juhatuse liikme vastutusvaldkonda, lahendatakse see kollegiaalselt.
6.8 Juhatuse otsused peavad olema kollegiaalsed küsimustes, mis on ette nähtud seaduses, määruses või põhikirjas, mille osas nõukogu on nõudnud kollegiaalse otsuse vastuvõtmist või mille osas juhatuse esimees peab vajalikuks kollegiaalse otsuse vastuvõtmist. Muid küsimusi otsustavad juhatuse liikmed Sihtasutuse nimel oma vastutusvaldkonna piires.
6.9 Juhatusel on sellekohasel vajadusel kollegiaalse otsusega õigus delegeerida oma ülesannete täitmist Sihtasutuse töötajatele, samuti volitada neid esindama Sihtasutuse huve suhetes kolmandate isikutega. Juhatus määrab Sihtasutuse siseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses menetlustoimingute sooritamisel Sihtasutuse nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.
6.10 Nõukogu esimees sõlmib nõukogu volituse alusel juhatuse liikmetega lepingud, milles nähakse ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused Sihtasutuse suhtes.
6.11 Nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus juhtida Sihtasutust. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
6.12 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid äriühingule või Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
6.12.1 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

7. KREDIIDIKOMITEE JA EKSPERTKOMISJONID

7.1 Nõukogu kinnitab krediidiriskide otsustuspädevused.
7.2 Vajadusel moodustab juhatus krediidiriskide hindamiseks krediidikomitee, mis tegutseb juhatuse poolt kehtestatava reglemendi alusel ja pädevuse piires ning langetab laenude ja tagatistega seonduvaid otsuseid.
7.3 Vajadusel moodustab nõukogu või juhatus ekspertkomisjone või nimetab eksperte. Ekspertkomisjonide ja ekspertide tööd korraldab juhatus.

8. ARUANDLUS JA AUDIITOR

8.1 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab Sihtasutuse raamatupidamise vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
8.2 Sihtasutusel peab olema audiitor. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, määrates ühtlasi ka audiitori volituste kestuse ja tasustamise korra.
8.3 Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamise ning esitab aruanded audiitori(te)le kontrollimiseks. Hiljemalt nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest esitab juhatus aruanded koos audiitori järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks.
8.4 Sihtasutus peab esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
8.5 Sihtasutus avalikustab oma veebilehel bilansi, tulemi- ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks.
8.6 Sihtasutus peab tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
8.7 Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.
8.8 Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

9. SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE JA SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LÕPETAMINE

9.1 Põhikirja võib muuta põllumajandusminister.
9.2 Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.
9.3 Sihtasutuse ühinemise, jagunemise või lõpetamise võib otsustada põllumajandusminister Vabariigi Valitsuse volituse alusel.
9.4 Sihtasutuse ühinemise või jagunemise võib otsustada, kui seeläbi saavutatakse Sihtasutuse eesmärgi parem täitmine.
9.5 Sihtasutuse lõpetamise võib otsustada, kui Sihtasutuse eesmärk on saavutatud.
9.6 Sihtasutuse lõpetamise korral antakse tema likvideerimisel järelejäänud vara üle Asutajale.