Eluaseme kaaslaen

 

Kinnitatud

MES nõukogu 05.11.2021

otsusega nr 3 (pr nr 9 p 3)

Eluaseme kaaslaen krediidiasutusega

Eesmärk

Kapitalile ligipääsu parandamine eraisikutele kodu rajamiseks maapiirkonda.

Sihtgrupp

Eesti Vabariigi kodanik, kelle suhtes krediidiasutus on teinud  laenupakkumuse või positiivse laenuotsuse elamu ehitamiseks, ostmiseks või renoveerimiseks sihtpiirkonnas.

Sihtotstarve ja sihtpiirkond

Kaaslaen krediidiasutusega on ettenähtud elamu ehitamiseks, ostmiseks või renoveerimiseks. Elamuks loetakse elumaja või ridaelamut. Välistatud on korterite soetamine või renoveerimine korrus- ja kortermajades. Elamu asub Eesti asustusüksuses, kus elab kuni 1 000 elanikku

Laenusumma

 

Maksimaalne laenusumma on kuni 100 000 eurot.

Laenusumma suurus on sõltuvuses krediidiasutuse kaaslaenu suurusest.

Krediidiasutuse laenu osakaal peab olema vähemalt 50% elamu ehitamiseks, ostmiseks või renoveerimiseks võetud kaaslaenude summast.

Laenusumma määramisel arvestatakse laenutaotleja sissetuleku suurust, võetud finantskohustusi, tagatise väärtust ja pereliikmete arvu. Taotlemise eeltingimus on krediidiasutuse laenupakkumus või positiivne otsus laenu andmise kohta.

Laenuperiood

Laenuperiood on kuni 50 aastat.

Laenuperioodi sisse peab jääma ka krediidiasutuse kaaslaen eeldusega, et mõlemad laenud on tagasi makstud laenusaaja 80. eluaastaks.

Maksepuhkus ja omafinantseering

Maksepuhkust võib taotleda maksimaalselt kuni krediidiasutusest saadud kaaslaenu tagastamiseni eeldusel, et sihtasutuse laenu põhiosa maksete minimaalseks perioodiks  jääb 10 aastat ning laen on tagasi makstud laenusaaja 80. eluaastaks.

Sihtasutuse kaaslaenule omafinantseeringut ei nõuta. Krediidiasutus otsustab omafinantseeringu suuruse vastavalt oma laenutingimustele.

Intressimäär

Intressimäär on väiksem või võrdne krediidiasutuse kaaslaenu intressiga, kuid mitte  kõrgem kui 2,5% aastas.

Intressi määramisel arvestatakse, et sihtasutuse kaaslaen on turutingimustest madalama intressiga või intressimäär ei ole kõrgem kui turu keskmine. Laenuintress fikseeritakse laenuperioodi lõpuni.

Sihtasutus võib kehtestada täiendavaid aluseid intressi vähendamiseks

Tagatis

I vaba järjekoha hüpoteek (pärast krediidiasutuse järjekohta) ehitatavale, soetatavale või renoveeritavale elamule või laenutaotlejale ja/või kaastaotlejale kuuluvale muule kinnisasjale.

Piirkondlikud kriteeriumid

Laenu antakse kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal.

Põlva, Võru, Valga ja  Ida-Viru maakonnas on krediidiasutuse laenu osakaal vähemalt 50%  elamu ehitamiseks, ostmiseks või renoveerimiseks võetud kaaslaenude summa

Muud tingimused

Laenutaotleja igakuine minimaalne sissetulek on vähemalt 1000 eurot[1] . Laenu võib taotleda koos teise isikuga.

Laenutaotleja krediidivõimet hindab krediidiasutus.

Laenuvõtja peab registreerima oma elukohaks ehitatava, ostetava või renoveeritava elamu.

Sihtasutus võib laenu tingimusi muuta piirkondlikel, vanuselistel või muudel printsiipidel.

Õiguslik alus

 

 

 

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhikiri

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lg 5

Võlaõigusseadus

 

[1] Laenutaotleja netosissetulek

 

Taotlusvorm Eluaseme kaaslaen krediidiasutusega: taotlusvorm

 

Meie analüütikud viivad läbi eelnõustamist ja on meelsasti valmis Teile täpsemat teavet andma:

Laivi Piir +372 648 4402 eluase@mes.ee

Marina Kütt: +372 648 4771 eluase@mes.ee

 

 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED:

Kaaslaen puudutab asustusüksusi, milles elab kuni 1000 elanikku. Kuidas ja mille põhjal seda elanikke arvu arvestatakse?

Aluseks on Rahvastikuregistri andmed asustusüksuste elanike arvu kohta. Kõnealustes maakondades on väga vähe üle 1000 elanikuga asustusüksusi, meetme alt välja jäävad maakonnakeskused ja veel mõned üksikud suuremad asustusüksused.

 

Millest sõltub see, kas inimene saab kaaslaenu? Kas inimese sissetulek peaks jääma alla mingit ülempiiri? Ei tohi olla eelnevalt kinnisvara?
Eelkõige sõltub laenu saamine laenaja maksevõimest. Minimaalne netosissetulek, millest alates taotleja MES-ilt kaaslaenu saab taotleda, on 1000 eurot kuus. Ülempiiri sissetulekutele seatud ei ole. Varasem kinnisvara omamine ei ole laenu saamisel takistuseks.

 

Miks on MESi kaaslaenuga välistatud korteri soetamine maapiirkonda?
Kõnealuse laenutoote tingimused põhinevad Maaeluministeeriumi analüüsil. Maapiirkonnas asuvate korterite hinnad ei ole üldjuhul väga kõrged ning üldiselt on korterite puhul ka likviidsus suurem. Võrreldes elamutega on korteriomandi ostmiseks krediidiasutuste poolt laenu saada oluliselt lihtsam. 

 

Kas kaaslaenu saab taotleda ka krundi ostmiseks?

Kaaslaenu saab taotleda elamu või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Ainult krundi ostmiseks ilma soetatavale kinnistule maja ehitamiseta laenu ei anta.

 

Kuidas selgitati välja vastavad piirkonnad kaaslaenu andmiseks?

Pilootprojekti sihtpiirkondade valikul hinnati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat. Analüüsides neid näitajaid selgus, et just Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis (Põlva-, Võru- ja Valgamaal) on laenu saamine kõige keerulisem. Kuna tegemist on pilootprojektiga on mõistlik seda eelnevalt väiksemas piirkonnas katsetada ning saada tagasisidet, kuidas selline lahendus töötab. Pilootprogrammi eduka rakendumise järgselt on võimalik tulevikus sihtpiirkondi laiendada.

 

Kuidas laenu taotlemine välja hakkab nägema? Kas inimene peab krediidiasutusse laenutaotluse tegema ja siis märkima, et MES on kaaslaenu andja?

Kaaslaenu pilootprojekti puhul on tegu kahe erineva laenajaga, panga ja MESiga. Päris esimese kontakti puhul pole kuigi oluline, kummast alustada. MES on hea meelega valmis vastama, kas kõnealune objekt on pilootprojekti tingimustega kooskõlas ja nõustama, kuidas taotlemisega edasi liikuda. Taotlus tuleb aga esitada kõigepealt siiski pangale, kuna laenu võtja maksevõimet kontrollib pank. Pangalt saadud positiivse otsuse puhul on MES valmis laenama kuni 50% laenusummast.

 

Kas MESi eluaseme kaaslaenu saavad taotleda ka need, kel on elamiskõlbulik kinnisvara juba eelnevalt olemas?

See, kas taotlejale kuulub eelnevalt elamiskõlblik kinnisvara või mitte, ei mõjuta MESilt kaaslaenu saamist. Küll aga võib sellel olla tähtsus pangast laenu taotlemisel, näiteks lisatagatisena.

 

Kas inimesel, kes soovib maale elama minna ja MESi eluaseme kaaslaenu taotleda, peab olema töökoht seal piirkonnas kohe ette näidata?

Taotleja ei pea töötama piirkonnas, kuhu ta soovib laenu abil endale kodu rajada. Päris palju tehakse tänapäeval ju kaugtööd, kus füüsiline asukoht loeb vähe. Samuti on üsna levinud tööränne üle maakonna piiride. MES-ilt kaaslaenu taotledes võtab laenusaaja kohustuse sinna elama asumiseks, kuid töökoha osas sellist kohustust ei ole.  

 

Milliseid ettevalmistusi peaks tegema inimesed, kes soovivad MESi kaasabil maale elama kolida?

Oma olemuselt on tegu tavapärase eluasemelaenuga. Kõigepealt tuleks soovid läbi mõelda ja hinnata realistlikult oma võimalusi. Pankade kodulehtedelt leiab informatsiooni eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks pakutavate laenude tingimustest, kaaslaenu pilootprojekti kohta leiab infot MES-i kodulehelt. Taotlusega tuleks kõigepealt pöörduda ikkagi panga poole. Valmis eluaseme soetamisel on asjaajamine oluliselt lihtsam ja on võimalik kiiresti edasi liikuda. Uue maja ehitamisel ja olemasoleva renoveerimisel asjad kindlasti nii ruttu ei käi, välja arvatud juhul, kui taotlejal on projekt, eelarve ja kehtiv ehitusluba juba olemas.