Nuudi Talu peremees Kaido Kirst on tänavu põldude saagikusega väga rahul. Kuigi tema sõnul täpsed numbrid selguvad viljamüügi käigus, on suurusjärgud teada ja põhjust rahuloluks leidub.
„Ma hindan tänavust aastat aegade parimaks, nii saagikust kui koristusperioodi. Võib-olla augustikuu põuaaeg venis natuke pikaks ja osadel põldudel oleks viljapea tahtnud veel kasvada,“ avaldas Nuudi Talu peremees Kaido Kirst. „Kuigi viljakoristuse ajal vaatasime, et põllud olid väga kuivad ja varis ei tahtnud ka tärgata ning talirapsi külvamisel oli muld väga ebaühtlane, oli sügiseks kõik hästi taastunud ja järele kasvanud,“ lisas ta.
Kirst ütles, et kui tavaliselt öeldakse, et põllumees ikka viriseb, siis tema küll ei leia põhjust nurisemiseks. „Kogu põllupinna keskmiseks tuli 5,5 tonni hektarilt: rapsi, nisu, kaera ja oa tulemus, kõik kokku,“ sõnas Kirst. „Teraviljapool ei ole nii täpselt üle kaalutud, sest mul endal suurt kaalu ei ole. Selle järgi, mis müügiks läheb, on kergem arvutada. Kui nisu saaki ainuüksi vaadata, siis andsid põllud 6,5–9,8 tonni välja,“ oli Kirst rahul.
Ilmastik mõjutab
Nuudi talu peremees võrdles saagikust varasemate perioodidega ja möönis, et see aasta supersaaki ei saadud. „Näiteks jäi meil kaera saak natuke tagasihoidlikuks, kuna külvasime kaera veidi märjematele maadele, mille kuivamist tuli veidi oodata. Nii jäi külviaeg ka hilisemaks ja kui augustis algas põud, siis kaera tera oleks tahtnud veidi rohkem täituvust kasvatada. Neil põldudel jäi kaera mahukaal väiksemaks,“ selgitas ta.
Kirst teistele hoobilt näpunäiteid, kuidas rohkem saaki põllult saada, jagama ei torma. Mehe sõnul on näinud nemadki saagi ikalduse aastaid, kui ilmastik oli eriti ebasoodne. „Võtame kasvõi 2018. aasta, siis sai mõni mees meil põllult ainult 300 kg hektarilt,“ meenutas Kirst.
„Kui rääkida tänavusest aastast, siis paljudel mandrimeestel tegi põldudel liiga talvine liigvesi ja osades kohtades ei tahtnud lumi pikalt ära sulada. Meie alustasime sel ajal põldude väetamisega, kui mandril mõni veel lumesaaniga sõitu tegi,“ muigas Kaido Kirst. „Saime varakult põllule – kõik see annab taimele tubli kasvueelise.“
Kirstu sõnul on andnud häid tulemusi see, et nad hakkasid juba eelmisel aastal pärast külvamist tegema lisa rullimist, et hoida lisaniiskust mullas alles. Esimesel võimalusel, kui põld kannatab, püütakse külv ka ära teha. „Meil Saaremaal on huumusekiht väike ja veevaru salvestub mulda nii vähe. Kui optimaalsel ajal külvi maha ei saa, siis loodetav saak on kohe väiksem,“ avaldas Kirst.
Pidev hool ja töö
Parima taimekasvataja nimetuse kohta ütleb Kirst, et iga tunnustust on hea saada. „Usun, et sain selle nimetuse oma viljelusvõistluse tulemuste, eriti vist Inglismaal toimuval YEN viljelusvõistlusel saavutatud tulemuste põhjal – eks ma näitan, et ka Saaremaal saab kasvatada häid saake,“ oli Kirst saadud tunnustuse üle rõõmus.
„Olen püüdnud igal aastal midagi paremini teha, kui eelneval perioodil. Omalt poolt tuleb kõik ära teha, mis vähegi saab, siis annab ka loodus omalt poolt. Kui aga jätad midagi tegemata, näiteks kivid põllult korjamata või ei viitsi põlde rullida, siis võib juhtuda, et tulebki hea saak, aga sa ei saa seda kätte, sest vili on lamandunud või kivide vahelt ei saa kõike vilja kätte,“ rääkis Kaido Kirst oma tööpõhimõtetest. „Oleme püüdnud sobival ajal põllutööd kiiresti ära teha, õnneks on keskmine poeg töödel abiks. Võib küll mõelda, et mul on väikeste põldude kohta suur, kuuemeetrine külvik ja 30-meetrine taimekaitseprits, aga need masinad võimaldavad kiiresti töödega lõpule jõuda.“
Kirstu sõnul on tal kevadtööde ajal olnud palju kasu AS A. Tammeli müüdavast Elho Scorpio 550 kivikoristajast, mis mehe sõnul on parim selliste tööde jaoks. „Eks teised müüvad ka sarnaseid mudeleid, aga Elho on täna turu parim. Soetasin selle kolmandana Eestis ja olen kõik oma põllud korda saanud,“ meenutas Kirst. „Võrreldes algusaegadega, kus kevadel tuli minna poe juurde kivide korjamiseks mehi kauplema ja kevadtöödest poole moodustas kivide korjamine, siis täna on kivide korjamist tunduvalt vähemaks jäänud. Künname minimaalselt ja maid harime minimeeritult, päris ilma künnita ei saa ja künd toob ikka kive välja. Täna on meil igal traktoril kivikopp ees ja kümne hektari peale tuleb kümme kivi, mida on lihtsam käsitsi kivikopa sisse visata. Praegu me kivikorjamist eraldi enam ei teegi,“ sõnas Kirst rahulolevalt.
Artikli allikas: pollumajandus.ee, 02.12.2022
