Taani põllumees Leo Hansen juhib Jõgevamaal Härjanurme Mõisa osaühingut, rakendades loomapidamisel ja maaharimisel nii Eesti kui Taani parimat põllumajandusteavet. Tulemuseks on Eesti tipptoodanguga lehmad.
Jõgevamaal Sadukülas on juba aastaid majandanud taanlasest põllumees Leo Hansen, kes tõusis avalikkuse huviorbiiti tänavu talvel, kui Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustas teda parima piimakarjakasvataja tiitliga. Holsteini tõugu enam kui tuhande loomaga karjas on aastatoodanguks ligi 13 000 kilogrammi piima lehma kohta.
OÜ Härjanurme Mõis on üks suuremaid põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid Jõgevamaal. Ettevõte kuulub Taani firmale Dan-Eesti AS, mille aktsionärideks on grupp Taani põllumehi ja ettevõtjaid. Härjanurme Mõisa OÜ juhatusse kuuluvad ettevõtte tegevjuht Leo Hansen ja Simon B. Rasmussen.
Aastatega on Saduküla tänu sellele ettevõttele paljuski muutunud. Härjanurme Mõisa keskuses Sadukülas avati sel suvel Eestimaa uusim ja moodsaim karussell-lüpsiplats, kuhu mahub korraga 60 lehma. Lüpsiplatsiga samasse plokki on rajatud duši- ja riietusruumid. Lüpsikoja kõrvale on kerkinud ka ettevõtte süda ehk uhke kontorihoone, kus teisel korrusel on seminariruum ja aknad avanevad lüpsikarusselli kohale.
Härjanurme Mõis haarab pilku mitme laudahoonega, uue kontorihoonega ja ehitused siin üha jätkuvad. Renoveeritud on lüpsikarjalaudad, ümber ehitatud vanad silo- ja põhuhoidlad, parandati noorkarja elutingimusi, poegimis- ja vasikalaut muudeti tänapäevaseks.
„Meie lehmi lüpstakse kolm korda päevas karussell-lüpsiplatsil. Kell viis hommikul algab siin töö ja käib ööpäevaringselt,“ teatas Leo Hansen, kui tutvustas uut Sadukülla rajatud karussell-lüpsiplatsi.
Farmitöö tõi taanlase Eestisse
Taanlased on juba aastaid Jõgevamaa põllumajanduses majandanud, algul ostis Dan-Eesti AS Lahavere farmi, 2005. aastal aga Härjanurme. Kui 2015. aastal kutsuti Leo Hansen Eestisse piimafarmi majandama, oli mees oma sõnul kohe nõus.
„Minu jaoks oli väga põnev minna välismaale töötama ja tutvuma sellega, kuidas siin piimatootmine toimub,“ selgitas Hansen, kes nüüdseks on Eestimaa põllumajanduses toimetanud juba kaheksa aastat. Mees on üles kasvanud Taanis Lääne-Jüütimaal vanemate farmis, nii et maatöö ja loomad pole talle sugugi võõrad. Ta on õppinud põllumajandust ja töötanud varem ka mitmes Taani farmis.
„Olen Eestis juba kodunenud, mul on eestlasest naine, olen siia pere rajanud ja üha vähem käin nüüd Taanis,“ selgitas Hansen, et on oma elu ja tööga Eestimaal väga rahul. Eesti keelt ta veel vabalt ei räägi, aga farminduse teemadel saab kõigest suurepäraselt aru.
Kodu on Hansen rajanud Tartusse ja sõidab sealt iga päev farmi tööle. Hanseni sõnul on Eesti ja Taani olud paljuski sarnased, samas kasutab ta farmimajanduses eelkõige ikkagi Taani konsulentide-spetsialistide abi, mistõttu selle firma majandamine on mõneti erinev.
Hansen meenutas, et kui ta tegevjuhina Härjanurme Mõisas alustas, olid piima hinnad väga madalad ja omanikud pidid investeerima üha rohkem ettevõttesse, nii sai üheks väikeaktsionäriks ka Leo Hansen.
„Praegu omanikud enam firmasse ei investeeri, peame ise hakkama saama,“ tõi esile Hansen. Karussell-lüpsiplats rajati investeeringutoetuste, pangalaenude abiga, samuti investeeritakse firma kasum ettevõttesse. Kavas on ehitada veel üks lüpsilaut ja tootmise optimeerimiseks tuua Lahavere farmist kõik loomad Sadukülla. Rajamisel on veel mitu silohoidlat ja neli rõngaslägahoidlat. Plaanis on rajada ka oma päikesepark.
Siin farmis on 1200 lüpsilehma. Iga päev lüpstakse 37 tonni piima, mis veetakse läbi OÜ Elpa i.e. Leetu ja keskmine piima hind on praegu 42 eurosenti piimakilost.
Leo Hansen tõi esile, et leedukate pakkumine oli parem, seepärast lähebki nende piim praegu Eestist välja. Kui neil kolmeaastane piimaleping lõpeb, valivad uuesti parima pakkumise järgi.
„Oluline on see, et ka piimakombinaadid saaksid aru, et tootjaid tuleb hoida ja pakkuda neile õiglast hinda,“ rõhutas Leo Hansen. Selgitades, et algul tegid Eesti kombinaadid neile kehvema pakkumise, ning alles siis, kui selgus, et piim libiseb käest, pakuti veidi paremat hinda.
Teistmoodi majandamine toob tulu
„Meie eesmärk on see, et toodangu ehk piimaliitri omahind oleks võimalikult madal. Olla ökonoomne ja efektiivne – see on meie peamine siht,“ rõhutas Leo Hansen.
Enamik piimakarjast on holsteini tõugu, rõhku pannakse tõuaretusele, et lehmad püsiksid pikemalt karjas ja väljalüps oleks korralik. Palju on aretuses kasutatud Taani ja Viking Geneticsi tõumaterjali. Hansen lisas, et kulude kokkuhoiule ja ökonoomsemale majandmisele pannakse rõhku ka põllupidamisel.
Härjanurme mõisa põldudel kasvatakse teravilja ja rapsi. Kuna põhirõhk on piimakarja söödal, siis üha suurem osakaal on maisi- ja hernekasvatusel, osa maid on ka rohumaade all.
„Meie põllupidamine käib natuke teistmoodi, rohusilo me väga palju ei tee, pigem herne- ja maisisilo,“ selgitas Härjanurme mõisa tegevjuht. Lisades, et paljud Eesti farmerid käivad ka kohapeal nende ettevõtte tegemistega tutvumas.
Tänavune põuane suvi ja nigel rohukasv ongi näidanud, et taanlaste majandamine toob tulu – mais ja hernes kasvavad kenasti, nii et piimakari nälga ei jää.
„Meil loomasööta jätkub, natuke müüme silo ka teistele farmeritele, et neid aidata,“ rääkis Leo Hansen. Lisades, et tema oma firmas küll põua tõttu katastroofi ei näe, kuna vahepeal on nende kandis Jõgevamaal vihma tulnud korralikult ja põldudel kasvab tänavu supermais, mis tõotab suurt saaki.
Oma töötajatele on Härjanurme Mõis ostnud ligi paarkümmend korterit Sadukülas, ka toetatakse kohalikku kogukonda ürituste korraldamisel. „Olen likvideerinud mitmeid lagunevaid majandihooneid, koos külaelanikega rajasime siia allee ja istutasime 120 puud,“ tõi näiteid firma taanlasest tegevjuht.
Leo Hansen rõhutas, et on eluaeg vaid farmides töötanud ega kujuta oma elu ette mujal kui põllumajanduses. „Ma töötan siin küll ettevõtte juhina, aga asju ajan nii, nagu oleks see minu talu,“ tõi esile Leo Hansen, et südames on ta siiski eelkõige talupidaja.
