Koroonalaenude kriminaalasi lõppes kahtlusaluste pääsemisega

2021. aastal pidas keskkriminaalpolitsei kinni MES-i juhatuse liikmed Raul Rosenbergi ja Madis Reinupi ja esitas neile kahtlustuse usalduse kuritarvitamises, kuna koroonameetmetest eraldati laenu vähemalt 42 ettevõttele, mis ei vastanud meetme tingimustele.

2023. aasta kevadel saatis prokuratuur Tartu maakohtusse süüdistusakti, milles süüdistas Rosenbergi ja Reinupit koroonaepideemia ajal aastatel 2020–2021 toimunud kuritegudes. Rosenbergile heideti ette 38 ebaseadusliku laenu andmist kogusummas 23,15 miljonit eurot.

Prokuratuur käsitles mõlema mehe tegevust ettevõtetele laenude andmisel kui omastamist suures ulatuses. Kumbki mees ennast süüdi ei tunnistanud.

Tartu maakohus aga tagastas riigikohtu heakskiidul süüdistusakti prokuratuurile, kuna süüdistus ei vastanud nõuetele.

Vahepeal jõustusid veel paar MES-iga mitteseotud kohtuotsust, mis muutsid nii toimingupiirangu rikkumise kui ka omastamise kohtupraktikat sedavõrd, et lähte-eeldused, millega prokuratuur esialgu üldse kohtusse läks, langesid ära.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Sirle Melk hindas, et kuna koroonalaenude puhul oli tegu laenuga, mis tõi MES-ile intressidega hoopis kasu, ja ka ühegi laenu saanud ettevõtte puhul polnud alust kahelda nende võimekuses laene tagasi maksta, siis ei saa rahalise kahju tekkimisest rääkida.

"Seal (MES-i protsessides – toim.) esines puudusi, kuid iga riigiasutuse töökorralduslik puudus ei vii kohe juhatuse liikmete kriminaalvastutuseni. Selleks peab olema täiesti tahtlik tegevus, kui räägime kuriteokoosseisust," rääkis Melk Postimehele.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi