MES-i stipendiaatide lood: Järva-Jaani farmis alguse saanud huvi viis veterinaariaõpinguteni

Mõne tudengi jaoks tähendab maaelu lapsepõlvemälestusi või kohta, kuhu aeg-ajalt tagasi minna. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini tudengi Siim Arusalu jaoks tähendab see aga selget tulevikuplaani, mille keskmes on loomakasvatus, ettevõtlus ja kohaliku elu arendamine.

Kuigi Siim on pärit Keilast, on suur osa tema elust möödunud Järva-Jaani lähistel onude piimafarmis. Just seal tekkis tal praktiline side põllumajanduse ja maaettevõtlusega. „Maast madalast olen suure osa oma vabast ajast veetnud farmis ning õpingute kõrvalt käin seal abiks ka edaspidi,“ räägib ta.

Veterinaaria eriala omandamine paneb aluse piimakarjakasvatusettevõtte ülevõtmiseks, kuid noormehe plaanid ei piirdu ainult olemasoleva jätkamisega. Ta valmistub juba praegu oma ettevõtte loomiseks, mis keskendub lihaveisekasvatusele.

Soov arendada kestlikku loomakasvatust

Siimu eesmärk on soetada lähiaastatel esimesed lihaloomad ning vajalik tehnika ja inventar. Tema sõnul ei ole tegemist ainult ettevõtlusplaaniga, vaid sooviga leida piirkonnale sobiv ja kestlik viis maa kasutamiseks.

Järva-Jaani piirkonnas leidub märjemaid rohumaid ja võsastunud alasid, kus intensiivne põllumajandus ei ole otstarbekas. Just siin näeb ta võimalust kasutada portsjonkarjatamist, mis aitab hoida maastikke korras ja toetab kohalikku ökosüsteemi. Samal ajal soovib ta toota kvaliteetset kodumaist veiseliha.

„Talust taldrikule“ põhimõte on tema jaoks oluline ka tulevikus – eesmärk on pakkuda kohalikku toodangut ning luua loomadele lisandväärtust Eestis kohapeal.

Veterinaaria ja ettevõtlus käsikäes

Veterinaarmeditsiini õpingud annavad Siimu sõnul tugeva teadmistepagasi, mida ta soovib tulevikus rakendada nii piima- kui lihaveisekasvatuses. Tema hinnangul nõuab tänapäeva põllumajandus pidevat arengut ja innovatsiooni.

„Konkurentsis püsimiseks on vaja maailma tasemel teadmisi ja valmisolekut pidevalt õppida,“ leiab ta.

Tulevikus soovib ta lisaks oma ettevõtete arendamisele pakkuda veterinaarteenuseid ka teistele piirkonna farmidele. Samuti peab ta oluliseks teadmiste edasiandmist ning näeb end ühel päeval õpetaja rolli näiteks Järvamaa Kutsehariduskeskusesse, kus varasemalt ka ise põllumajandust õppis või Eesti Maaülikoolis. Siimu sõnul on oluline, et noortel oleks võimalus õppida praktiliste kogemustega inimeste käe all ning näha päris maaelu toimimist. Seetõttu soovib ta tulevikus pakkuda praktikavõimalusi ka oma ettevõtetes.

Laeim eesmärk kui ainult ettevõte

Siimu tulevikuplaanides on koht ka loomakliinikul, mille ta sooviks rajada Järva-Jaani lähistele. Selle idee elluviimiseks tuleb küll esmalt teha põhjalik turu-uuring, kuid mõte on tal juba olemas.

Kui võtta tema plaanid kokku üheks tervikuks, moodustub sellest üsna ambitsioonikas visioon: loomakasvataja, ettevõtja, veterinaar, õpetaja ja kohaliku ökosüsteemi hoidja.

„Proovin alati anda endast parima, et tagada kodumaine toidujulgeolek ning põllumajandusloomade kõrge elukvaliteet,“ ütleb ta.

Tema jaoks ei tähenda maaelu ainult tööd põllul või farmis, vaid võimalust luua midagi pikaajalist – ettevõtteid ja teadmisi, mis aitavad hoida Eesti maaelu elujõulisena ka tulevikus.

MES-i stipendium andis aega keskenduda õpingutele

MES-i stipendium andis Siimu sõnul esimese semestri jooksul juurde kõige väärtuslikumat ressurssi – aega. „Stipendium andis kindlasti juurde aega, mis muidu oleks kulunud tööampsudele. Asjaolu, et stipendiumi jagatakse just esimese aasta tudengitele, on väga mõistlik, sest ülikooli astumine on noore elus uus etapp, mis lisaks keerulistele õpingutele võib tekitada ka suurt stressi,“ selgitab ta.

Lisaks võimaldas stipendium panustada rohkem tegevustesse, mis toetavad nii vaimset kui ka füüsilist heaolu. Siim toob näiteks rahvatantsu, mis aitab hoida tasakaalu õpingute ja muu elu vahel. Tema sõnul andis MES-i stipendium ka olulist meelerahu. „Tudengi jaoks on iga väiksemgi rahaline toetus suureks abiks. Tugevama vaimse seisundi korral on ka õppimisrõõm suurem ning õppematerjal jääb paremini meelde. See avaldab omakorda positiivset mõju minu erialaoskustele ning seeläbi ka loomade tervisele ja heaolule tulevikus,“ ütleb ta.