MES-i stipendiaatide lood: kalandust ja rakendusökoloogiat õppiv Maarja soovib viia ökoloogilise mõtlemise noorteni

Maaelu Edendamise Sihtasutuse stipendium ei tähenda tudengi jaoks ainult rahalist tuge, vaid võimalust teha valikuid, mida muidu ei saaks. Eesti Maaülikooli tudengi Maarja Kähriku sõnul andis see talle kõige olulisema ressursi – aja. „Ma ei pidanud näiteks tänu sellele tööle minema. See andis mulle stressivaba võimaluse tegeleda lisaks koolile ka kõige muuga,“ toob ta välja.

See „kõik muu“ ei ole tema puhul pelgalt hobitegevus. Maarja Kährik tegutseb Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakooris koormeistri, kontsertmeistri ja lauljana ning Viljandimaa meeskooris samuti koormeistri ja kontsertmeistrina, lisaks vastutab ta seal sotsiaalmeedia eest. Samal ajal osaleb ta Tartu Üliõpilasteatris näitlejana ning töötab paralleelselt mitme lavastusega. Sellise koormuse juures tähendab stipendium eelkõige võimalust keskenduda õppimisele ja arengule, mitte ellujäämisele.

Tulemused kinnitavad seda valikut – tema keskmine hinne on üle 4,80, mis peegeldab nii akadeemilist taset kui ka võimet erinevaid tegevusi tasakaalus hoida. Maarja sõnul ei oleks see olnud võimalik samal kujul, kui kõrvalt oleks tulnud täiskoormusega töötada.

Kandideerimine aitas fookuse paika seada

Maarja hinnangul ei ole stipendiumi mõju ainult praktiline, vaid ka sisuline. Kandideerimisprotsess – eelkõige motivatsioonikirja kirjutamine – sundis teda oma valikuid ja eesmärke läbi mõtlema. „See aitas mul aru saada, mida ma siin teen ja kas mul on mingi suurem eesmärk,“ ütleb ta.

Maarja õpib kalandust ja rakendusökoloogiat ning tema huvi looduse vastu on kujunenud varakult. Viljandis üles kasvades oli loodus igapäevaelu osa, kuid mitte alati teadlikult märgatud väärtus. Üks mälestus kooliajast on jäänud eriti selgelt meelde – olukord, kus klassikaaslane tappis kooliõuel nähtud sajajalgse. Tagantjärele mõistab neiu, et selline käitumine ei tulenenud otsesest pahatahtlikkusest, vaid teadmatusest. Just sellest arusaamast on kasvanud huvi ökoloogia vastu laiemalt. Tema hinnangul ei ole probleem mitte üksikutes tegudes, vaid hoiakutes, mis kujunevad varakult ja kanduvad edasi. „Kui puudub teadmine, ei teki ka austust keskkonna vastu. See on tema sõnul põhjus, miks ökoloogia ei ole pelgalt teadus, vaid ka hariduslik väljakutse,“ arutleb ta.

Õpetada loodust mõistma

Maarja ambitsioon ei piirdu teadmiste omandamisega, vaid nende edasiandmisega. Ta näeb oma tulevikku hariduses, kus saab siduda ökoloogilise mõtlemise praktilise õppega. Tema eesmärk on luua loodusring või õppevorm, mis aitaks lastel ja noortel mõista, kuidas loodus toimib ja kuidas inimene sellesse süsteemi kuulub. „Me kõik oleme omavahel seotud, tahame või mitte,“ ütleb ta. Tema sõnul on oluline, et see arusaam tekiks võimalikult varakult, sest just noorena kujunevad hoiakud, mis mõjutavad hilisemaid otsuseid. Kui laps õpib mõistma ökosüsteemi toimimist, on väiksem tõenäosus, et täiskasvanuna tehakse otsuseid, mis seda kahjustavad. Siin näeb ta ka laiemat rolli haridusel – siduda linn ja maa, inimene ja loodus ning anda edasi arusaam, et keskkond ei ole midagi eraldiseisvat, vaid osa igapäevaelust. See mõtteviis on tema sõnul vajalik, et tulevikus teha paremaid ja teadlikumaid valikuid.

Edasiõpe ja rahvusvaheline kogemus

Õpingute järgmine samm on Kähriku jaoks selge – magistriõpe. „Tänases maailmas bakalaureusekraadist ei piisa,“ ütleb ta otsekoheselt. Ta kaalub õpingute jätkamist ka välismaal, näiteks Austraalias, kuid rõhutab, et pikaajaline eesmärk on Eestisse tagasi tulla.

Rahvusvaheline kogemus annaks tema hinnangul võimaluse näha laiemat pilti ja tuua uusi teadmisi Eesti konteksti. Samas ei ole tema eesmärk lahkuda, vaid vastupidi – omandada oskused, mida saab rakendada siinsetes kohalikes oludes.

Teistele esmakursuslastele soovitab ta stipendiumile kandideerimist mitte edasi lükata ega üle mõelda. Tema sõnul ei ole küsimus ainult toetuse saamise tõenäosuses, vaid valmisolekus oma eesmärgid selgelt sõnastada ja nende eest seista. „See paneb sind läbi mõtlema, mida sa päriselt tahad,“ ütleb ta.

Maaelu Edendamise Sihtasutus toetab Eesti maapiirkondade arengut. Selleks annab MES välja stipendiumi esmakursuslastele, millega toetatakse tudengeid, kes on pärit väljaspool Tallinna või Tartut. Stipendiumi eesmärk on soodustada hariduse kättesaadavust ning motiveerida noori andma oma panust maapiirkondade tulevikku. Stipendiumi antakse välja läbi EMÜ Joosep Tootsi Fondi, rohkem infot: https://www.emu.ee/sihtasutus-eesti-maaulikooli-joosep-tootsi-fond