MES on tegutsemisaja jooksul aidanud maapiirkondadesse suunata üle 1,7 miljardi euro rahastust
Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) täitub juulis 33 tegevusaastat. Selle aja jooksul on MES koostöös pankadega ja otse suunanud maapiirkondadesse üle 1,7 miljardi euro ulatuses rahastust. Praegu ulatub MES-i laenuportfell 163,8 miljoni euroni ning käendusportfell 67 miljoni euroni. Kehtivaid laenulepinguid on 1308 ja käenduslepinguid 621. MES aitab ettevõtjatel ja peredel saada rahastust olukordades, kus tavapärasest turupõhisest finantseerimisest üksi ei piisa.
„MES-i laenu- ja käendusportfellid näitavad, et vajadus paindlike rahastuslahenduste järele maapiirkondades püsib. Eesti maapiirkondade ettevõtjad jätkavad ka keerulisemas majanduskeskkonnas investeerimist, et kasvatada tootlikkust, luua töökohti ja tugevdada piirkondade konkurentsivõimet. Samuti püsib aktiivne huvi eluaseme kaaslaenu vastu, mis aitab peredel rajada kodu väljapoole suuremaid keskusi,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus.
Saaremaa juhib nii laenude kui ka käenduste mahtudelt
Suurimad MES-i laenu- ja käendusmahud on Saaremaal. Kehtivate laenulepingute maht ulatub seal 38,8 miljoni euroni ning ettevõtjate pangalaenudele antud käenduste maht 14,6 miljoni euroni.
Laenude kasutamisel järgnevad Saaremaale Harjumaa, Tartumaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa (Joonis 1 Kehtivate laenulepingute kogusumma maakondade lõikes). Käenduste mahult järgnevad Ida-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa ja Jõgevamaa (Joonis 2 Kehtivate käenduslepingute kogusumma maakondade lõikes).
Meelis Annuse sõnul peegeldab Saaremaa tugev positsioon nii ettevõtjate investeerimisjulgust kui ka vajadust paindlikuma finantseerimise järele. „Saaremaa ettevõtlus ühendab põllumajanduse, toidutööstuse, kalanduse ja turismi tugevused. Saareline tegutsemine tähendab ettevõtjatele sageli suuremaid kulusid ning keerulisemat ligipääsu finantseerimisele. Pikemad laenuperioodid, väiksemad tagasimaksed ja paindlikumad tagatisnõuded annavad ettevõtjatele võimaluse teha investeeringuid, mis muidu võiksid edasi lükkuda või hoopis tegemata jääda,“ rääkis Annus.
Põllumajandus on jätkuvalt suurim valdkond, kuid portfell on mitmekesine
Suurima osa MES-i laenuportfellist moodustab põllumajandus – enim on rahastust kasutanud looma- ja linnukasvatuse, teraviljakasvatuse ning segapõllumajanduse ettevõtted. Samas on MES rahastanud ka kalanduse, turismi, metsamajanduse, toidutööstuse ja aianduse projekte (Joonis 3 Kehtivate laenulepingute kogusumma tegevusalade lõikes).
„Valdkondlik portfell näitab, et maaettevõtlus ei piirdu ainult põllumajandusega. Investeeritakse tootmisse, teenustesse ja toidutööstusse, mis muudab maapiirkondade majanduse mitmekesisemaks ja vastupidavamaks,“ ütles Meelis Annus.
Tema sõnul on hästi vastu võetud põllumajandusmaa kapitalirendi meede, mis annab põllumajandustootjale võimaluse saada vabu käibevahendeid, säilitades samal ajal põllumaa kasutusõiguse. Kokku on MES sõlminud 105 kapitalirendi lepingut kogumahus 20,3 miljonit eurot.
Käendusportfellis moodustab suurima osa põllumajanduslik tootmine, millele järgnevad metsandus, tööstus, teenindus, kaubandus ja toiduainetööstus (Joonis 4 Kehtivate laenulepingute kogusumma tegevusalade lõikes).
„MES-i käendused aitavad ettevõtjatel ellu viia suuremaid investeeringuid ka siis, kui olemasolevatest tagatistest üksi ei piisa. Meie koostöölepped enamiku Eesti krediidi- ja finantseerimisasutustega tagavad, et käendus jõuab ettevõtjateni läbi toimiva partnervõrgustiku ning annab laenuandjatele ettevõtete rahastamisel täiendava kindluse,“ rääkis Annus. Kokku on MES-i käenduste abil ettevõtjad saanud pankadest üle 160 miljoni euro laenu.
Eluaseme kaaslaen aitab rajada kodu maale
„Eluaseme kaaslaen on pankade ja MES-i koostöös pakutav lahendus, mis aitab inimestel ehitada, osta või renoveerida kodu maapiirkondades. Kaaslaenu kasutatakse eelkõige olukordades, kus kinnisvara tagatisväärtus ei ole piisav kogu vajaliku laenusumma saamiseks pangast,“ selgitas Meelis Annus.
MES on sõlminud 430 eluaseme kaaslaenu lepingut. Tänu sellele on oma kodu maapiirkonda rajanud või rajamas 430 leibkonda, kus kasvab üle 510 lapse. MES-i välja antud kaaslaenude maht on 28,9 miljonit eurot. Koos pankade laenude ning klientide omaosalusega on maapiirkondadesse kodude rajamiseks suunatud ligi 80 miljonit eurot.
Kõige rohkem on kaaslaene kasutatud Lääne-Viru-, Tartu-, Rapla-, Järva- ja Ida-Virumaal. (kaaslaenu näitajad on seisuga 15.05.2026).
Väiksemates maakondades on kasvupotentsiaali
„Väiksemates maakondades on MES-i rahastuse mahud praegu tagasihoidlikumad, kuid näeme seal head kasvupotentsiaali. MES-i roll on suurendada teadlikkust olemasolevatest finantsvõimalustest ning pakkuda lahendusi, mis aitavad ettevõtjatel ja peredel oma plaane ellu viia,“ ütles Meelis Annus.
MES tegutseb 17-liikmelise meeskonnaga ning haldab üle Eesti mahukat laenu- ja käendusportfelli, aidates parandada kapitali kättesaadavust seal, kus tavapärane turupõhine rahastamine üksi ei ole piisav.
„Meie eesmärk on aidata kaasa sellele, et Eesti maapiirkonnad oleksid elujõulised, konkurentsivõimelised ning head paigad ettevõtluseks, töötamiseks ja kodu rajamiseks,“ lisas Annus.
Lisainfo:
Meelis Annus
juhatuse liige
telefon: 510 0542
e-post: mes@mes.ee
Teates kasutatud andmed (MES-i laenu- ja käendusportfell ning kehtivate lepingute mahud ja näitajad) on seisuga 31.03.2026, kui tekstis ei ole märgitud teisiti. Kõik pressiteates viidatud joonised on leitavad ja allalaaditavad siit: MES JOONISED .
