Noored põllumehed jagavad edu õppetunde: suur saak ei tähenda veel head tulemust

„Suured saagid on ägedad, aga suures pildis peame vaatama ikkagi kasuminumbrit,“ ütleb põllumajandustootja Villem Rehkalt. Kuidas põllumajanduses alustada, millised otsused toovad häid tulemusi ja mida õpetavad eksimused? EPA messil jagasid kuus noort tootjat kogemusi, millest on õppida nii alustajatel kui ka kogenud põllumeestel.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) korraldatud arutelus osalesid Edith Saks (Krootuse Agro AS), Taniel Eensalu (Mällikvere PÜ), Vardo Lund (Avispeamees OÜ), Villem Rehkalt (Ohtla Põld OÜ), Priidu Veersalu (Iisaka talu) ja Martin Raudsepa (Raudsepa Lihaveis OÜ). Vestlust juhtis MESi esindaja Meelis Annus.

Annuse sõnul näitas arutelu, et põllumajandusse on peale kasvamas asjalikke ja motiveeritud noori, kes on oma valiku teadlikult teinud. Tema hinnangul nähakse põllumajanduses üha enam võimalust ennast teostada, areneda ja luua midagi ühiskonnale väärtuslikku. Tähelepanuväärseks peab ta sedagi, et vestlusringis ei tõstetud peamiste probleemidena esile halba ilma ega kapitalipuudust. Pigem keskendusid noored sellele, kuidas olemasolevaid võimalusi kasutada ja oma tegevust arendada.

Alustada tasub kogemuste, mitte laenuga

Põllumajanduses alustamiseks ei pea tingimata olema pereettevõtet, kuid nullist ettevõtte rajamine nõuab põhjalikku arvestust. Rehkalti sõnul on maad võimalik osta, ent selle hind ei pruugi olla kooskõlas põllumajandusliku tootlusega. Talle pakuti hiljuti 400 hektarit maad, kuid arvutused näitasid, et ost ei tasuks ära. „Rendimaa on täna noore jaoks kõige lihtsam või isegi ainus võimalus alustada,“ leiab Rehkalt. Samas raskendavad lühikesed rendilepingud investeeringute kavandamist.

Priidu Veersalu, kes võttis üle toimiva talu, soovitab arvestada piirkonna ja tootmissuuna võimalustega. Teraviljakasvatusega nullist alustamine võib olla märksa keerulisem kui kariloomakasvatusega piirkonnas, kus leidub sobivaid rohumaid. Martin Raudsepa soovitab esmalt mõnda põllumajandusettevõttesse tööle minna, et omandada kogemusi ja luua kontakte.

Sama oluline on hariduse sidumine praktilise tööga. Edith Saks alustas põllumajandusõpinguid väheste eelteadmistega ning sai esimesed kogemused agronoomi abina. Vardo Lund tunnistab, et ülikoolis oli esialgu raske mõista, milleks keerulisi aineid vaja läheb. Alles ettevõttes töötades õppis ta seostama teooriat tegelike otsustega. Veersalu soovitab seetõttu otsida juba õpingute ajal praktikakoha, kus saab õpitut rakendada. Väärtuslikuks peavad noored ka koolis tekkinud kontakte, sest hiljem saab kursusekaaslaste ja õppejõududega kogemusi vahetada ning probleemidele lahendusi otsida.

Hea saak nõuab õigeid otsuseid, kasum aga kainet arvestust

Taniel Eensalu sõnul on tema paremad saagid sündinud järjepidevast katsetamisest. Ühe toimiva lahendusena nimetab ta vajaduspõhist väetamist, mille mõju aitavad hinnata saagikaardid. Lund peab määravaks tööde ajastamist. Õigel ajal külvatud talivili jõuab enne talve piisavalt areneda ning loob paremad eeldused järgmiseks saagiaastaks.

Rehkalt rõhutab logistika ja meeskonnatöö tähtsust. „See punt peab töötama nagu meeskond. Kõigil on üks eesmärk – saada hea tulemus,“ ütleb ta. Loomakasvatuses võivad otsuste tagajärjed avalduda alles mitme kuu pärast. „Kui teen sügisel oma loomakasvatusfarmis vea, siis see ei peegeldu mitte homme, vaid kevadel või suvel,“ selgitab Veersalu. Näiteks mõjutavad paaritusperioodil tehtud otsused järgmise aasta toodangut. Martin Raudsepa ettevõttes aitas aga loomade käsitlemise süsteemi ümberkorraldamine säästa iga päev mitu töötundi.

Rekordsaak ei tähenda siiski tingimata suurimat kasumit. Rehkalti sõnul tuleb kasvatada kultuure, mille tasuvust arvutused kinnitavad. Saks eelistab suurele saagikogusele kvaliteetset vilja, Eensalu hindab aga üksiku rekordi asemel põllu viie aasta keskmist tulemust.

Tehisaru aitab analüüsida, vigadest tuleb ise õppida

Tehisintellekt on jõudmas ka põllumajandustootjate igapäevatöösse. Rehkalt kasutab seda saagikuse, tootmiskulude ja kultuuride tasuvuse võrdlemiseks. „Kui hakkad kõike nullist Excelis tegema, läheb päris palju aega. AI teeb selle viie sekundiga, lihtsalt tuleb teada, mida talle ette sööta,“ kirjeldab ta.

Lund näeb tehisaru võimalusi saagi- ja mullakaartide analüüsimisel, Veersalu kasutab seda muu hulgas turunduse ja veebilehega seotud töödes. Andmete töötlemine muutub kiiremaks, kuid otsustamiseks on endiselt vaja tootja enda teadmisi.

Ka kogemused ja põhjalik planeerimine ei välista eksimusi. Saks meenutab oma esimestest tööaastatest juhtumit, kus põllumassiivi andmete kontrollimata jätmine põhjustas vea põllutööde korraldamisel. „Vigadest õpid kõige rohkem. Muidu astud igal aastal sama reha otsa,“ ütleb ta, rõhutades aususe ja enesekontrolli tähtsust. Veersalu toob lambakasvatusest näite, kus liiga suurtesse rühmadesse paigutatud uttede puhul võivad emad oma talled hüljata. Pealtnäha väike eksimus tähendab hiljem märkimisväärset lisatööd. Lund peab oluliseks, et vigadest räägitaks kohe ka meeskonnas, et need ei korduks.

Kõigepealt tuleb õppida tööd tundma

Alustajatel soovitavad noored külastada erinevaid ettevõtteid, valida sisukad praktikakohad ja õppida kogenud tootjatelt. Veersalu soovitab liituda ka erialaliitudega, kust saab teadmisi ja kontakte.

Rehkalt meenutab, kuidas alustas Belarusi traktoriga kive korjates. Alles kahe aasta pärast pääses ta moodsama masina rooli. Tema sõnum on lihtne: kohe ei pea saama kõige uuema traktori rooli ega juhtivale ametikohale. Lund soovitab õppida tundma ettevõtte kõiki töid, sest igal ülesandel on tootmises oma koht. Veersalu lisab, et talu üle võttes ei tohi eelmise põlvkonna kogemusi kõrvale heita.

Need kogemused haakuvad Annuse hinnanguga, et põllumajanduses ei pea alustamiseks kohe ettevõtte omanikuks hakkama. Olulisem on saada töö selgeks, võtta järk-järgult suuremat vastutust ning õppida tundma ja juhtima tootmisega kaasnevaid riske. „Paneeldiskussioon kinnitas, et huvi ja tahtmise korral on põllumajanduses võimalusi küllaga,“ võtab Annus arutelu kokku. Tema sõnul võivad praktilistest kogemustest aja jooksul välja kasvada nii suurem vastutus kui ka võimalus saada ise ettevõtte omanikuks.