Parima loomakasvataja konkurss tõstab esile loomakasvatuse häid näiteid
Tänavu esimest korda toimuv parima loomakasvataja konkurss tõstab esile Eesti loomakasvatajaid, kelle pühendumus, teadmised ja ettevõtlikkus viivad Eesti loomakasvatust edasi.
Konkursikomisjon tutvus kolme erineva loomakasvatajatajaga, kellest igaüks näitas omal moel, kui mitmekesine ja professionaalne on meie loomakasvatus.
„Konkursi eesmärk on tunnustada loomakasvatajaid, kelle kogemustest ja lahendustest saavad õppida ka teised põllumajandustootjad ning valdkonda sisenejad,“ rääkis MES-i juhataja Meelis Annus ja lisas, et kohtumistelt jäi kõlama see, kui pühendunult ja teadlikult meie loomakasvatajad oma tööd teevad. "Hea loomakasvatus ei tähenda ainult häid tootmisnäitajaid. Selle taga on igapäevane tähelepanu loomade tervisele ja heaolule, läbimõeldud söötmine ja aretus, oskus ettevõtet majandada ja uusi lahendusi kasutusele võtta," lisas Annus.
Tänavused kandidaadid on:
- lambakasvataja Priidu Veersalu (Iisaka talu)
- lihaveisekasvataja Martin Raudsepp (Raudsepa Lihaveis OÜ)
- seakasvataja Mati Tuvi (Saimre Seakasvatuse OÜ, Viru Peekon OÜ, TÜ Ühinenud Seafarmid)
Iisaka talus käivad loomakasvatus ja looduse hoidmine käsikäes
Iisaka talu on pereettevõte, kus lambakasvatuse traditsioon ja teadmised on edasi antud isalt pojale.Talu karjas on ligi 150 lammast, peamiselt kasvatatakse ja aretatakse sinise tekseli tõugu lambaid. Igapäevatöös on abiks ka karjakoerad ning lisaks elab talus kolm Šoti mägiveist.
Iisaka talus on traditsiooniline loomakasvatus ühendatud kaasaegsete ja praktiliste tehnoloogiliste lahendustega. Olulisel kohal on loomade heaolu ning läbimõeldud pidamis- ja töökorraldus. Automaatjootmine ja nutikad laudalahendused võimaldavad loomadega töötada rahulikumalt, ohutumalt ja väiksema ajakuluga.
Mahetootjana hooldab Iisaka talu enam kui 86 hektarit pärandniite, millest üle 50 hektari on viimastel aastatel oma jõududega taastatud.
Lambakasvatusest saadavale toorainele püütakse leida võimalikult palju kasutust. Lambavilla väärindatakse käsitöötoodeteks ning ka käsitööks mittesobivale villale on leitud uusi kasutusvõimalusi – näiteks multšimisel ning tigude ja metsloomade peletamisel.
Lambakasvatust ja maaelu tuuakse inimestele lähemale ka agroturismi kaudu. Lisaks avatud talude päevale on populaarseks saanud kevadine „Talleralli“, mis kutsub külalisi tallesid uudistama ning maaelu ja loomakasvatusega lähemalt tutvuma.
Raudsepa Lihaveis näitab noore põlvkonna ettevõtlikkust
Martin Raudsepa vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise, loomakasvatuse, taimekasvatuse, aretustöö, tootmise planeerimise ning ettevõtte arendamise eest. Talu tegemistesse panustab noor meeskond ning aktiivselt löövad kaasa ka pereliikmed. Ettevõtte arendamisel väärtustatakse läbimõeldud töökorraldust, korrektsust ja praktilisi lahendusi.
Ettevõte tegutseb mahepõllumajanduse põhimõtteid järgides ning lähtub oma tegevuses looduse loomulikest protsessidest. Kestliku majandamise aluseks on portsjon- ja rullikarjatamine, haljasväetiste kasvatamine ning toitainete ringluse tagamine ettevõttes.
Lühikese ajaga on Martin Raudsepa üles ehitanud kiiresti areneva mahepõllumajandusliku ettevõtte, mis ühendab kestliku majandamise, tõuaretuse, taime- ja loomakasvatuse, teadmistepõhise tootmise ning majanduslikult läbimõeldud arengu.
Raudsepa talu pälvis konkursil „Parim talu 2025“ Eesti Talupidajate Keskliidu tunnustuse. Ettevõtet iseloomustavad nooruslik ettevõtlikkus, koostöövalmidus, pidev õppimine ning soov kujundada Raudsepa talust pikaajaliselt toimiv ja isemajandav terviktalu.
Saimre seakasvatuses loevad kogemus ja süsteemsus
Üle 30 aasta loomakasvatuses tegutsenud Mati Tuvi ühendab oma töös veterinaari, loomakasvataja, ettevõtja ja strateegilise juhi kogemuse. Ta veab eest suuremahulist tootmist, kus kõrgete tootmistulemuste kõrval on olulisel kohal loomade tervis, heaolu ja bioturvalisus.
Mati Tuvi vastutusalasse kuuluvatesse seafarmides peetakse kokku ligikaudu 30 600 siga, sealhulgas umbes 2000 emist, ning aastas toodetakse ligi 60 000 nuumikut.
Viimastel aastatel on Mati eestvedamisel palju investeeritud seafarmide uuendamisse, bioturvalisuse ja tootmise töökindluse parandamisse ning tootmise automatiseerimisse. Kõigi nende sammude eesmärk on vähendada taudiriske, parandada loomade heaolu ning tagada stabiilne ja kestlik tootmine ka järjest keerulisemas loomataudude ja tururiskide keskkonnas.
Mati peab oluliseks ka tugeva meeskonna ja põllumajanduse järelkasvu kujundamist, koostööd tehakse Eesti Maaülikooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ja teiste partneritega, pakkudes praktikavõimalusi ning jagades erialaseid teadmisi.
Tema kogemus näitab, et tänapäevane seakasvatus eeldab korraga väga häid loomakasvatusalaseid teadmisi, tugevat juhtimist ja oskust muutuvate oludega kohaneda. Üha suurema tähtsusega on seejuures bioohutus, tootjate koostöö ning kodumaise seakasvatuse konkurentsivõime hoidmine.
Hea loomakasvatuse taga on teadmise ja igapäevane tähelepanu
Kohtumisted loomakasvatajatega andsid komisjonile võimaluse kuulata ettevõtjate lugusid – millised on olnud olulisemad arengusammud, kuhu on investeeritud ning milliste väljakutsetega tuleb praegu toime tulla.
„Eriti oluline on, et ka keerulistes oludes vaadatakse tulevikku ja otsitakse võimalusi, kuidas oma tootmist paremaks ja kestlikumaks muuta. Just selliseid inimesi soovime konkursiga esile tõsta. Nende teadmised ja pühendumus on olulised mitte ainult nende enda ettevõtte jaoks – tugev kodumaine loomakasvatus aitab hoida elujõulisena Eesti maaelu ja toetab meie toidujulgeolekut,“ lisas Meelis Annus.
Komisjoni koosseisus osalevad Meelis Annus (MES), Tanel-Taavi Bulitko (Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu), Lemmi Oro (MES), Margus Ameerikas (Viljelusvõistlus), Timo Varblas (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Inge Saavo (Põllumajandus- ja Toiduamet).Kaasa sõitis ja pikemalt kajastab Marju Reitsak (Maaleht).
Konkursi võitja kuulutatakse välja 6. novembril Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol.
