Põlluharimine on muutunud: kevadtööde laenu asemel tuleb nüüd võtta sügistööde laenu (Maaleht 08.09.2022)

Väetiste ja kütuste hinnatõusu tõttu võivad sügistööd tegemata jääda. Et nii ei juhtuks, on Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlminud Eestis tegutsevate pankadega koostöölepingud, millega pakutakse soodustingimustel käendusi tootjatele ja ühistutele, kellel tagatist napib.

Põllumehed teavad veel kevadtööde laenu. See oli käibelaen, mida sai võtta märtsis pooleaastase või aastase tagasimakse tähtajaga, et põllutööde hooajaks vajalikud kulutused – seemnevili, väetised, kütus, elekter jne – laenu eest ära osta ning aasta lõpul, kui saak müüdud, tagasi maksta.

Praegu teevad põllumehed suuri kulutusi ka sügisel.

„Viimastel aastatel on taliviljade osakaal ületanud 60 protsenti ehk järgmise aasta saagid sõltuvad oluliselt just sügisel tehtud töödest. On väga tähtis, et midagi ei jääks rahapuuduse tõttu tegemata ja tööd saaks õigeaegselt lõpule viidud,“ räägib Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus.

Ukraina sõda teeb tootmise kalliks

„Ukraina sõjast alates on kallinenud paljude väetiste, toorainete ja energiakandjate hinnad. Põllumajandustootjad ja kalandusega tegelevad ettevõtted on seetõttu sattunud raskesse olukorda, kus tuleb sügistööde finantseerimiseks laenu võtta, aga tagatised on juba olemasolevate laenudega seotud,“ selgitab Meelis Annus.

Käenduste eesmärk on tema sõnul tagada sõjast mõjutatud ettevõtjatele tagatise puudumisel käibelaenude kättesaadavus. Laenukäendusi saavad taotleda põllumajandussaaduste esmatootjad ning kalandus- ja vesiviljelusettevõtjad.

„Kõige enam saavad käendustest kasu ilmselt viljatootjad, kes on ka erakordsetest riigitoetustest ilma jäänud, kuid samuti võib laenukäendusi vaja minna loomakasvatajatel, kes peavad muretsema söödatootmise ja lisasöötade ostu üle,“ selgitab MESi juht. Ta märgib, et lisaks põllumeestele saavad käendusi taotleda ka neile kuuluvad ühistud, sest need hangivad liikmetele olulise osa sisenditest.

„Et täiendavad kulud oleksid väiksemad, pakutakse käenduste tasuks aastase perioodi puhul üks protsent aasta baasil,“ lisab Annus.

Kuidas kahju tuvastatakse?

MESile heideti mullu ette, et nad pole COVIDidist tingitud kahju tuvastamisel olnud piisavalt täpsed. Uue käenduse puhul on sellised küsimused Annuse sõnul välistatud: „Sügistööde kulud hektari kohta on võrreldes eelmise sügisega tõusnud, keskmiselt 1,7 korda, saagi hinnad vaid 1,4 korda. Suur osa hinnatõusust on põhjustatud Ukrainas toimuvast sõjast. Niisiis on mõju selgelt tuvastatav.“

Lisaks jõuab tema sõnul reaalne raha uue saagi müügist viljakasvatajateni alates oktoobri lõpust, enne seda tasaarveldatakse vanu võlgu. Uus vili peab selleks ajaks juba külvatud ja väetatud olema ning tehtud peaks olema ka esmased taimekaitseringid.

Annus selgitab, et kui põllumees näeb, et tal on käibevahendeid puudu, tuleb otse pöörduda pangahalduri poole, viidatest soovile kasutada MESi soodustingimustel käendust. Panga tooted on tavapäraselt soodsamad kui tarvikumüüjate maksetähtajad. Enamiku Eestis tegutsevate pankadega on kokkulepped sõlmitud ja nende haldurid tingimustega tuttavad.

Käendusetaotlusi saab esitada kuni 15. detsembrini.

Põllumeestega rääkides on huvi väljendatud, aga ühtegi taotlust pole laekunud. Põllumehed on ilmselt koristustöödega hõivatud.