Meelis Annus: Eluaseme kaaslaen aitab, kuid see üksi ei muuda regionaalpoliitikat

Juhtkirjas pakutakse ühe võimaliku lahendusena välja riigi osalemist kodulaenude rahastamises. Tegelikult on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutseval Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) selle probleemi leevendamiseks meede juba olemas. MESi eluaseme kaaslaen on loodud selleks, et aidata peredel rajada või soetada kodu maapiirkondades, kus pank ei pruugi kogu vajalikku summat finantseerida. Just siin peitubki üks Eesti regionaalse eluasemeturu suuremaid kitsaskohti.

Eelkõige aitab kaaslaen olukordades, kus kinnisvara tagatisväärtus jääb madalaks ning ehitushinna ja pangast saadava laenusumma vahe pere jaoks liiga suureks, kuigi pere sissetulekud ja maksevõime võimaldavad laenumakseid kenasti tasuda. Sellisel juhul rahastavad kodu rajamist või soetamist ühiselt pank ja MES. MES saab anda kaaslaenu, mis katab pangalaenust puudu jääva osa, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot pere kohta. Meede on suunatud kuni 1000 elanikuga asustusüksustesse, mis ei kuulu sihtpiirkonnast välja jäävate haldusüksuste nimekirja. Täpse nimekirja leiab MESi veebilehelt.

Meetme senine kasutus näitab, et selline lahendus aitab regionaalse eluasemeturuga seotud kitsaskohti päriselt leevendada. 2026. aasta 15. mai seisuga on MES sõlminud 430 eluaseme kaaslaenu lepingut. See tähendab, et 430 leibkonda on otsustanud rajada oma elu tõmbekeskustest kaugemale ning nendes peredes kasvab juba ligi 510 last. Taotlejate keskmine vanus on 35 aastat, mis viitab sellele, et tõenäoliselt suureneb nendes peredes laste arv tulevikus veelgi.

MESi finantseeringute kogumaht on ulatunud 28,9 miljoni euroni. Sellele lisandub pankade ligi 40 miljoni euro suurune finantseering ning klientide 9,8 miljoni euro suurune omaosalus. Kõige rohkem on kaaslaenu abil kodusid rajatud või soetatud Lääne-Viru-, Tartu-, Rapla- ja Ida-Virumaal. Samas ei lahenda ükski meede üksi Eesti eluasemeturu probleeme ning toimiva tulemuse saavutamiseks tuleb erinevaid lahendusi omavahel kombineerida. Eri sihtrühmade ja piirkondade vajaduste katmiseks kasutatakse ka teisi meetmeid, sealhulgas EISi eluasemelaenu käendust. Kuid ka MESi ja EISi meetmed kokku ei ole suutnud pidurdada jätkuvat linnastumise trendi.

Oluline on seegi, et MESi eluaseme kaaslaen on praegu mõeldud eelkõige üksikelamute ja ridaelamubokside rajamiseks või soetamiseks ega laiene korterite ostule. Seetõttu jääb endiselt õhku küsimus, kuidas parandada eluasemete kättesaadavust väiksemates linnades ja maapiirkondades, kus märkimisväärne osa elamufondist koosneb just korterelamutest.

Postimehe juhtkiri tõstatab olulise küsimuse: kuidas tagada, et inimesed saaksid soovi korral rajada kodu kõikjal Eestis. Selle eesmärgi saavutamiseks ei pea alustama nullist. Riigil on juba olemas toimiv instrument, mis aitab maapiirkondades leevendada eluasemete rahastamisega seotud turutõrkeid.

Samas tuleb edasi arutada, kuidas olemasolevaid lahendusi arendada nii, et need vastaksid paremini Eesti eri piirkondade ja sihtrühmade vajadustele. Riik ei pea sundima inimesi maale kolima, küll aga peaksime looma võimalused neile, kes seda soovivad teha. See on küsimus, mis puudutab otseselt Eesti tasakaalustatud ja kestlikku arengut.