Korduma kippuvad küsimused (KKK)

• äriregistris olev eelmise aasta majandusaasta aruanne või selle puudumisel audiitori heakskiiduga finantsandmed aasta lõpu seisuga.
• jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui 3 kuud
• ülevaade ettevõtja senisest tegevusest ja tuleviku kavast;
• kinnisvara hinnang (olemasolul);
• aktsionäride ja osanike nimekiri kapitalirendi taotlemise seisuga;
• põhikirjas sätestatud pädeva organi otsus kapitalirendi taotlemise kohta (kui on vajalik);
• krediidiasutuse või reitinguagentuuri poolt antud krediidireiting, mis ei ole vanem kui 3 kuud (olemasolul)

FIE-l tuleb esitada kahe viimase majandusaasta bilanss, kasumiaruanne ning E-vormid.

Omakapitali osakaalu arvutamisel võetakse aluseks äriregistrile esitatud eelmise majandusaasta aruanne.

Nõuet ei kohaldata FIE puhul.

Laenutaotluse üle otsustamine toimub sõltuvalt laenutaotluse sisust kuni 35 tööpäeva jooksul alates vormikohase laenutaotluse ja kõikide nõutavate lisadokumentide laekumisest.

• Äriplaan, mis sisaldab:

- ülevaadet ettevõtte senisest tegevusest ja tulevikuplaanidest,
- teostatava projekti kirjeldust ning selle mõju ettevõtte tegevusele,
- kirjeldust investeeringuga loodavatest töökohtadest ning investeeringu mõjust keskkonnale (MAK),
- ülevaadet ettevõtte juhist (seal hulgas tema haridus ja kogemus),
- laenu sihtotstarve,
- maksegraafiku tüübi soov.

Omakapitali osakaalu arvutamisel võetakse aluseks
Äriregistrile esitatud eelmise majandusaasta aruanne, lisaks jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui kolm kuud.

Laenumaksete ja intresside kattekordaja ning koguvõla ja EBITDA suhte arvutamisel võetakse aluseks Äriregistrile esitatud eelmise majandusaasta aruanne, lisaks kliendi poolt koostatud prognoos.

Jah, saab. Selleks tuleb esitada vabas vormis allkirjastatud avaldus. Laenulepingu ennetähtaegne lõpetamine on tasuta.

Jah, saab. Selleks tuleb esitada vabas vormis allkirjastatud avaldus. Laenu osaline ennetähtaegne tagastamine on tasuta.

Pilootprojekti sihtpiirkondade valikul hinnati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat. 
Kui algselt rakendati kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas: Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, siis 2022. aasta 17. novembri Vabariigi Valitsuse istungil toetati meetme piirkonna laiendamist ka muudesse Eesti maapiirkondadesse, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on raskusi laenu saamisega ning mis ei ole kantud sihtpiirkonnast välja jäävate haldusüksuste nimekirja.
Loetelu sihtpiirkonnast välja jäävatest haldusüksustest on leitav SIIN.

Eelkõige sõltub laenu saamine laenaja maksevõimest. Laenutaotleja igakuine minimaalne netosissetulek (sh töötasu, toetus jm) ühe laenutaotleja korral peab olema vähemalt 1400 eurot ning kahe laenutaotleja korral kokku vähemalt 2400 eurot. Ülempiiri sissetulekutele seatud ei ole. 

Kõnealuse laenutoote tingimused põhinevad Maaeluministeeriumi analüüsil.
Maapiirkonnas asuvate korterite hinnad ei ole üldjuhul väga kõrged ning üldiselt on korterite puhul ka likviidsus suurem. Võrreldes elamutega on korteriomandi ostmiseks krediidiasutuste poolt laenu saada oluliselt lihtsam.

Kaaslaenu saab taotleda elamu või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Ainult krundi ostmiseks ilma soetatavale kinnistule maja ehitamiseta laenu ei anta.

Kaaslaenu pilootprojekti puhul on tegu kahe erineva laenajaga, panga ja MES-iga.
Päris esimese kontakti puhul pole kuigi oluline, kummast alustada. MES on hea meelega valmis vastama, kas kõnealune objekt on pilootprojekti tingimustega kooskõlas ja nõustama, kuidas taotlemisega edasi liikuda.
Taotlus tuleb aga esitada kõigepealt siiski pangale, kuna laenu võtja maksevõimet kontrollib pank. Pangalt saadud positiivse otsuse puhul on MES valmis laenama kuni 50% laenusummast.

See, kas taotlejale kuulub eelnevalt elamiskõlblik kinnisvara või mitte, ei mõjuta MES-ilt kaaslaenu saamist. Küll aga võib sellel olla tähtsus pangast laenu taotlemisel, näiteks lisatagatisena.

Taotleja ei pea töötama piirkonnas, kuhu ta soovib laenu abil endale kodu rajada.
Päris palju tehakse tänapäeval ju kaugtööd, kus füüsiline asukoht loeb vähe. Samuti on üsna levinud tööränne üle maakonna piiride. MES-ilt kaaslaenu taotledes võtab laenusaaja kohustuse sinna elama asumiseks, kuid töökoha osas sellist kohustust ei ole.

Oma olemuselt on tegu tavapärase eluasemelaenuga. Kõigepealt tuleks soovid läbi mõelda ja hinnata realistlikult oma võimalusi.

Pankade kodulehtedelt leiab informatsiooni eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks pakutavate laenude tingimuste kohta. Kaaslaenu projekti kohta leiab infot Eluaseme kaaslaenu meetme lehelt.

Laenu osade väljamaksmiseks kohustub laenusaaja esitama avalduse ja ehituse kalkulatsiooni planeeritavatest töödest, näidates kuluridadel, kuidas panga ja MES-i laenusummasid kasutatakse. Iga järgneva laenuosa väljastamise eeltingimuseks on tehtud töödest fotode esitamine.

Lisaks taotlusel välja toodud dokumentidele tuleb MES-ile esitada ka ehituskalkulatsioon või hinnapakkumine.

Laenutaotleja igakuine minimaalne netosissetulek (sh töötasu, toetus jm) ühe laenutaotleja korral on vähemalt 1400 eurot ning kahe laenutaotleja korral kokku vähemalt 2400 eurot.